Riik käivitab pilootprogrammi, et finantseerida elektriautode laadimisvõimaluste rajamist kortermajade ümbrusse. Toetus on suunatud korteriühistutele ja omavalitsustele kogu Eestis, väljaspool Tallinnat ja Tartut.

Riigi eesmärk on nutikas panus laieneva elektriautode turu toetamiseks. Miljoni euro suuruse meetme kaudu paigaldatakse eeldatavalt vähemalt 100 tava- ja 19 kiirlaadimispunkti üle Eesti. Toetuse vahenditest saavad rakendust korteriühistud ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad rajada avalikke, pool‑avalikke või privaatseid laadijaid – eeldusel, et teenindatakse vähemalt kümmet parkimiskohta. Turuolukorras on praegu üks laadimispunkt keskmiselt iga kümne elektriauto kohta, samas kui 2030. aastaks on oodata elektrisõidukite arvu tõusu üle 30 000.

ERRi arvamusartiklis rõhutab Elektrumi juht Andrus Liivand: „Ainuüksi Elektrumi töös olevad projektid seitsmekordistavad aastaks 2027 meie laadimisparkide arvu ning enam kui 2/3 neist laadijatest paiknevad hajaasustuses.“ See rõhutab, et infrastruktuuri laienemine ei piirdu suuremate linnadega, vaid hõlmab üha enam ka maapiirkondi.

Praegune meetme fookus—kortermajade lähedane laadimine—on valdkonnas innovatiivne. Näiteks Tallinnas koostöös Alexelaga rajati nutikas süsteem, mis optimeerib maja energiatarbimist ja jagab ülejäävat voolu elanike elektriautode vahel. Selline lahendus motiveerib uusi elektrisõidukite ostjaid, sest kodune laadimine muutub mugavaks ja keskkonnasõbralikuks.

Toetuse eeldatav süsinikuheidete vähenemine on märkimisväärne: kliimaministeeriumi hinnangul vähendab meede transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ligikaudu 3400 tonni aastas. Raha selleks pärineb CO₂ kvoodirahast, mida haldab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Toetused peaksid avanema veel sel suvel, toetusvooru teostab KIK.

Mida see tähendab korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele?

• Korteriühistutele pakutakse võimalust ise valida laadijate tüüp ja paigutus, eeldusel, et teenindatakse vähemalt kümmet parkimiskohta.
• Omavalitsused saavad toetuse abil rajada avalikke kiirlaadijaid kuni 300 meetri kaugusele korterelamutest.
• Meede on suunatud maakondlikule võrdsusele: Tallinn ja Tartu on välja jäetud, sest sinna rajatakse tasapisi infrastruktuuri erasektorilt.

See algatus on oluline samm elektrisõidukite mugavuse ja kasutuselevõtu soodustamisel. Kodune laadimisvõimalus vähendab keerulisi otsuseid ja võib innustada inimesi elektriautot kaaluma. Kliimaeesmärgid saavad toetust nii avalikust kui eraalgatusest – üha enam saavad elektrisõidukid osaks meie igapäevaelust ka kortermajade elanike jaoks.