Alates 5. novembrist 2025 on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avanud taotlusvooru, mille abil toetatakse mitte‑ehituslikke arendustegevusi ja uuringuid veeteenuse reformi valdkonnas. Toetus on suunatud eelkõige uuringutele ja strateegilistele tegevustele, mille abil saab ette valmistada ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teeninduspiirkondade ühinemist ning taristu efektiivsemat kasutamist.

Reform on ajendatud tõsiasjast, et varasemate aastate jooksul on süsteemi suuresti toetanud Euroopa Liidu vahendid, ent need rahastused hakkavad lõppema. Taotluste eelarve sel voorus on ühe miljoni euro suurune ning üks projekt võib saada kuni 400 000 euro suuruse toetuse koos omafinantseeringuga. Toetuse saajad võivad olla kohalike omavalitsuste vee‑ettevõtted, äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused – eraisikuid toetusele oodata ei ole.

Reformi eesmärk on tagada, et vee‑ettevõtted oleksid tulevikus ise majandatavad ja veehind tarbijatele mõistlik. Nagu ütleb KIKi veeteenuste reformi projektijuht Vahur Tarkmees: „Tarbija eeldab, et olles vee‑ettevõtte klient, saab ta järjepidevalt kvaliteetset ja mõistliku hinnaga veeteenust.” Samuti rõhutab Kristjan Truu, merenduse ja veekeskkonna asekantsler, et reformi edukus sõltub kohalike omavalitsuste ja vee‑ettevõtete strateegilistest otsustest: „Veeteenuse reformi edu sõltub sellest, kui hästi suudame kohalikud omavalitsused ja vee‑ettevõtted kaasata strateegiliste otsuste tegemisse.”

---

Kellele see toetus on mõeldud? Toetuse sihtrühmad on selgelt määratletud. Taotleda saavad eelkõige vee‑ettevõtted, mis teenindavad vähemalt 10 000 klienti või mis on regioonipõhised ettevõtted ning omavalitsused, äriühingud või mittetulunduslikud organisatsioonid, mille põhitegevus on veemajanduses. Toetuse tegevused peavad olema mitte‑ehituslikud — näiteks strateegiline teekaart, varade ja investeeringuvajaduse kaardistamine, analüüsid, IT‑arendused või teeninduspiirkondade ülevõtmise ettevalmistus.

See tähendab, et mitte otse torustike ja puhastusseadmete ehituseks, vaid planeerimise etapid on nüüd toetuselt kaetud. Selline lähenemine aitab luua usaldusväärse aluse, millele hiljem saaks kinnitada suuremad investeeringud.

---

Miks see oluline on? Eesti veemajandus on praegu palju killustunum kui võiks olla – sektoris tegutseb ligi 130‑teist erinevat teenusepakkujat, mille tulemusena vee‑ ja kanalisatsiooniteenuste hinnad võivad piirkonniti märkimisväärselt erineda. Näiteks maapiirkondades, kus klientide arv on väiksem, on taristu investeeringud suhteliselt suured ning veehind seetõttu kõrgem.

Reformi strateegiline teekaart aastani 2035 toob välja, et eesmärk on tagada kvaliteetne veeteenus olenemata elukohast, tarbijale mõistlik veehind ning vee‑ettevõtete isemajandav tegevus. See on oluline sammu võrra lähemale sellele, et vee‑ ja kanalisatsiooniteenus ei sõltuks ainult toetusrahadest, vaid toimiks jätkusuutlikult.

Kokkuvõttes pakub see uus toetusvoor head võimalust kohalikele vee‑ettevõtetele ja omavalitsustele oma teenustega seotud planeerimistuge saada. Kui sina oled seotud veemajanduse valdkonnaga või huvitud sellest, siis tasub võimalust kaaluda – nii saab kaasa aidata, et ka tulevikus oleks joogi‑ ja reoveeteenus Eestis kvaliteetne ja usaldusväärne.