Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on ümber korraldamas metsandustoetuste süsteemi, et senisest enam toetada elurikkuse säilimist ja väikemetsaomanikke. Uues süsteemis suunatakse toetused pigem metsa ökoloogilise väärtuse hoidmisele kui pelgalt majanduslikule kasutamisele.

Senisest piiratumaks muutub suurettevõtete võimalus toetusi saada – toetust ei anta enam neile, kellel on üle 10 töötaja või aastane käive üle 500 000 euro. Selle asemel keskendutakse eraisikutest metsaomanikele, kellel on tihti väiksem majandamisvõimekus. Toetuste fookuses on metsa liigiline mitmekesisus, vastupanuvõime kliimamuutustele ning loodusmetsade säilitamine.

Oluliselt laieneb toetatavate tegevuste valik. Lisanduvad järgmised meetmed:

• püsimetsanduse kava koostamise toetus;
• metsastamise toetus;
• noore metsa (11–30 aastat) kujundamine süsiniku sidumise suurendamiseks;
• loodus- ja põlismetsade vabatahtlik säilitamine ehk vabatahtliku loodushoiu meede;
• ümberkujundatud metsa uuendamise toetus.

KIKi metsaosakonna juht on öelnud, et näiteks metsastamise meetme eelarve on 710 000 eurot ning toetust saab taotleda elurikkust toetavate puistute rajamiseks. Eelistatud on sellised liigid nagu haab, pärn, pihlakas ja must lepp. Loodushoiu meede võimaldab metsaomanikel vabatahtlikult säilitada väärtuslikke loodusmetsi, saamata jäänud tulu eest makstakse toetust.

Kliimaministeerium rõhutab, et mitmekesine mets on paremini kohanenud muutuvate ilmastikutingimustega ja suudab paremini taluda põudasid, torme ja haigusi. Uute toetustega loodetakse, et metsaomanikud suunavad oma tegevust senisest enam looduskaitseliste eesmärkide poole.

KIK plaanib lähiajal koolitada ka metsanduskonsulente, kes aitavad uut infot jagada ja toetuste rakendamisel nõu anda. Taotlemise täpsed tingimused avalikustatakse 2025. aasta jooksul ning lubatakse, et need jäävad paindlikuks ja arvestavad omanike vajadustega. Uus toetussüsteem on suunatud tasakaalu leidmisele majandamise ja looduskaitse vahel.